14.03.2009 jõudsime Nakuru linna. Tegemist on Keenia suuruselt kolmanda linnaga Nairobi ja Mombasa järel. Nakuru linna külastasime vaid mõned tunnid, et seejärel suunduda Keenia valgete farmerite farmi, mis oli ka kämpinguks kohandatud. Farmi kutsuti Kembu farmiks (ka Kembu kämpinguks). Sama valgete farmerite suguvõsa oli farmi pidanud juba 1890. aastast saadik. Seega pidasid nad ennast täieõiguslikult keenialasteks, mitte sissrändajateks, nagu nende naha värvist oletada võiks. Tegime Stevega ringkäigu farmis ja kudumistöökojas. Farmis peeti 600 lehma ja kuni 500 võidusõiduhobust. Võidusõiduhobused ei olnud aga farmile kuuluvad, farm osutas vaid võidusõiduhobuste pidamise teenust. Kudumistöökoda andis tööd 300 kohalikule naisele. Kooti riideid, kõpikud, sokke aga ka mänguloomi. Ostsin ka ise ühe mägulooma kingituseks kaasa. Kudumistöökoda töötas põhimõttel, et selles töötavad naised olid kõik ka kudumistöökoja omanikud, tooteid müüdi paljudes paikades maailmas, saadud tulu eest osteti erinevaid naistele vajalikke teenuseid, nagu koolitust, arstiabi teenust, ka abi AIDS-i ohjamisel. Öeldi, et ega palju raha just pärast kõikide teenuste maha arvamist üle ei jää.
15.03.2009 varahommikul läksime Nakuru järve rahvusparki külastama. Hommikuse ringsõidu ajal kohtasime miljoneid flamingosid ja pelikane. Nakuru järv ongi sellepoolest eriti tuntud, et flamingod, pelikanid ja teised linnud on rohkearvuliselt sinna elama kolinud. Nakuru järve rahvuspargis nägime aga ka ninasarvikuid, piisoneid, sebrasid, erinevaid kitselisi, hüääne, jõehobusid ja kaelkirjakuid. Nakuru lodges lõunapausi veetes kohtasin ka kümmet Eestist (Viljandist) pärit turisti, kes olid 12 päevaks Keeniat külastama tulnud. Huvitav oli üle pika aja jälle eesti keeles suhelda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar