11.03.2009 suudusime edasi Samburu rahvusparki. Samburu rahvuspark asub Keenia keskosas ja sinna viib Marsabitist kohutava kvaliteediga kruusatee. Samburu rahvuspark on kindlasti üks parimaid rahvusparke Keenias. Rahvuspargis elab tohutul hulgal elevante, sebrasid, lõvisid, kaelkirjakuid, piisoneid, impalasid, ahve ja erinevaid linde. Kõiki neid me ka rahvuspargis kohtasime. Samburu rahvuspargis tiirutasime nii õhtul kui ka järgmisel hommikul ja nähtud loomade hulk ja arvukus oli igati kiitmist väärt. 11.03 õhtul külkastasime ka Samburu lodge, mis oli arvestades meie poolt Etioopias ja Põhja-Keenias kogetut vägagi uhke paik. Ainukeseks probleemiks oli, et hinnad lodges ei olnud meie arvates väga taskukohased (näiteks õlu maksis umb. 3 EUR-i, meie olime harjunud hinnaga 1 EUR või veelgi vähem). Seega me just pikalt Samburu lodges aega ei veetnud.
Hommikul kell 7 läksime koos pargivaht Mikega järgmisele ringsõidule, et veelgi loomade ja loodusega tutvuda. Hommikusöögi ajal ,pärast ringsõitu pargis, astusid meie hommikusöögi paigast läbi kaks kaelkirjakut ja elevant. Õnneks jäid nii kaelkirjakud kui ka elevant rahumeelseks, nii et mingeid intsidente ei juhtunud. Fotod saime aga vahvad.
Pärast hommikusööki läksime edasi Samburu rahvuspargis asuvasse Ashnil lodgesse (www.ashnilhotels.com) ja veetsime mitmeid tunde basseini ääres. See oli suurepäraseks vahelduseks ja puhkuseks. Ka üks elevant astus basseini äärest läbi, sain vahvad fotod kus meie grupp basseinis suplemas, taamal elevant uudistamas. Ashnil lodge oli üks uhkemaid valdusi, mida mei viimaste kuude jooksul näinud olime. Lodges oli terve hulk uskumatult luksuslikke telkmaju, millede terrassidelt avanes suurpärane vaade Samburu rahvuspargile ja selle elanikele. Ameeriklannale Stormile meeldis lodge niiväga, et jäi sinna üheks ööks peatuma.
Õhtuks lahkusime Sambru rahvuspargist ja läksime Samburu põliselanikele (tribele) külla. Algatuseks kokkasime sööki, hiljem laulsime, tantsisime ja pidasime vestlusringi Samburu põliselanikega. Telkima jäime keset Samburu põliselanike küla. Vestlusringi teemad olid ühest äärmusest teise. Rääkisime elust Euroopas ja Ameerikas, nemad jälle oma elust, õigussüsteemist ja naiste ümberlõikamisest. Viimane pidavat Samburu põliselanikel tavaks olema. Samburu rahvas oli hästi haritud, oskasid väga hästi esineda ja rääkisid suurepärast inglise keelt. Väga meeldiv seltskoond suhtlemiseks ja maailma asjade arutamiseks. Järgmisel hommikul pakkisime asjad, pildistasime mõned ühised fotod ja suundusime edasi Mt. Keenia jalamile Naro Morusse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar