Kuupäev: 07.01.2009
Koht: Egiptus, Kairo
Termomeeter näitab: 20*C
Vaba päev. Igas mõttes vaba. Egiptuse rahval jõulud, reisigrupil tegevusevaba, minul kohustuste vaba. Kui eelmisel päeval leppisime kokku, et võib-olla kohtume egiptlastest sõpradega, et püramiide vaadata, siis eelmise päeva suurrtele kuludele tagasi vaadates otsustasin, et ei kohtu. Läksin hoopis üksinda Kairo kesklinna avastama. Esialgu jalutasin vanalinna suunas, et suurt turgu näha. Möödusin ilmselt presidendi paleest, sest palee oli politsei poolt kõvasti turvatud ja fotografeeriminegi oli piiratud. Püiiratud nii kõrge aia kui ka terava pilguga. Turg oli sarnane Damaskuse keskturule, osaliselt õues asuvatel lettidel, osalt väikestes poekestes. Turul müüdi igasugust trini-träni, aga sööki seal ei olnud. Müüdi riideid, majapidamisvahendid, kipsplaate, metallitooteid, tööriistu, kingi ja mida iganes muud. Jalutuskäik turul oli meeldejääv, aga mitte midagi sellist, mida Süürias ja Liibanonis poleks juba nähtud.
Kairo kesklinna teeb huvitavaks aga Niilus ja selle promenaadid. Kairo ise on suhteliselt tolmune (Sahara lähedus), liiklus on kordades hullumeelsem kui Pariisis. Valgusfoori tulesid üldse ei respekteerita, ainukeseks respekteeritavaks liikluskorraldajaks on politsei. Tänavatel kohtab hulgaliselt sõjaväelasi, kes väidetavalt Iisreali – Palestiinaa konflikti tõttu tänavatele vahti pidama on tulnud. Sõjaväelasi - relvastatud ja relvastamata, kohtab igal pool. Enamasti on nad auto spetsiaalse päikese eest varju pakkuva katuse alla parkinud ja seisavad seal tundude viisi. Mõned sõjaväelased on ennast kilpidega ümbritsenud ja valmis kui olukord peaks teravnema. Üldiselt on aga kõik rahulik, inimesed liiguvad tänavatel, äri käib ja liiklus, ehki hullumeelne, on siiski Kairo kohta tavapärane. Kairos liikuvad autod on aga märkimisväärselt vanad, mõlkis ja koledad. On näha, et kui kleegi endale uue auto on ostunud, pole ta raatsinud autolt kilesid eemaldada, ka toolid ja rool on kiles – nii sõidetaksse tuhandeid kilomeetreid. Vanemad autod on enamasti pärit Lääne-Euroopast – silma hakkasid autod Hollandist ja Saksamaalt. Hulgaliselt on ka Ziguliisid, Fiate, Datsuneid ja mida iganes, mis vähegi liigub. Niiluse kallastel olevad promenaadid vajaksid küll uuenduskuuri, aga jalutatavad on nad ikka. Isegi jahtsadamat oli näha. Kairo torn (tornmaja) paistab kaugele ja vaatab uhekelt üle Niiluse kallaste. Jalutuskäigul Kairo kesklinnas märkasin üht hoonet, mis oli eriti turvatud. Kui üritasin sellest mööduda, soovitas politsei minna ringiga, sest tegemist olevat Iisreali saatkonnaga. Ilmselt elab Kairos rohkelt ka neid, kes Iisreali saatkonda eriti kõrgelt ei hinda.
Pärastlõunal astusin hostelist läbi, leidsin ühe reisiseltsilise, kellega koos otsustasime lähedal asuvasse iidsesse kohvikusse kohvile minna. Istusime kohvikus ja reisikaaslasi hakkas aina lisanduma. Rääkisime jälle maast ja ilmast, tuli päikeseloojang ning otsustasime edasi astuda. Mina suundusin Interneti kohvikusse, et möödunud päevade kirjutised Internetti riputada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar