laupäev, 3. jaanuar 2009

Uusaasta Londonis tuli suure ootamisega

Kuupäev: 31.12.2008
Koht: London, UK
Termomeeter näitab: -2 *C

Big Beni kõrval Londoni silma vastas oli politsei poolt tekitatud kinnine tsoon, millesse lubati siseneda vaid 180,000 inimesel, kes siis uue aasta saluudist osa saaksid.  Kuna mina jõudsin tsooni juba kell 19.30 paiku ja uus aasta algab mõistagi südaööl, siis ootasin külmas neli ja pool tundi (külma oli vastavalt termomeetrinäidule miinus kaks kraadi). Üritasin vahepeal ringi jalutamisega sooja saada, aga eriti soojem ei hakanud. Mida südaööle lähemal, seda vähem õnnestus ka ringi liikukuda, sest inimesi oli järjest juurde tulnud ja kõik ringi jalutamise teed blokeerinud.  Politsei poolt piiratud alal kaubandust ei eksisteeriunud ja seega polnud ei sooja süüa ega ka juua võimalik hankida. Huvitav oli aga see, et paljud noored ja kenad Briti tüdrukud, kes samuti uut aastat tervitama olid tulnud, olid riietunud miniseelikutesse, mõnedel ei olnud midagi peale elegantse kanga seljas ja paari sellist kaunitari nägin Victoria jaamas palja jalu kingad näpuotsas ringi jalutamas. Midagi sarnast olin näinud ka Iirimaal, aga mitte miinustemperatuuriga. Huvitav, kas külmetus neid ei murra?! Uusaasta saabumise ootsuses lasti muusikat ja kogu oodatud aja toimus Londoni silmal ja selle taga asuva maja seinal võimas valgusshow. Vahelduvalt esinesid maja seinal erinevad kuulsused, eriti meeldejäävaks oli Bart Simpson, kes arvas, et uuel aastal tuleks ikka kõigile bailout anda.  Kui uusaasta siiski lõpuks saabus, oli saluut muidugi võimas. Kas see nüüd nelja poolt tundi ootamist väärt oli, on küsitav.  Lisan mõned fotod saluudist, siis saate ise veenduda. 

Gatwicki lennjaama jõudsin alles kella 3 paiku öösel. Kui uusaastasaluut Londoni silmal läbi oli saanud suundus suur osa rahvast Victoria jaama, kust siis rong lennujaama pidi viima. Rongi tuli siiski veel jahedas Victoria jaamas pea 2 tundi oodata. Vähemalt õnnestus midagi sooja süüa, nii et kõige hullem polnud. Ka ajavahe Eestiga oli suhteliselt tappev. Kaks tundi nihet pole just kõige lihtsam üle elada.  Kui lõpuks lennujaama mineva rongi peale sain, siis uinusin vaheldava eduga, aga õnnestus mingi ime läbi ikkagi lennujaama peatuses (mis ei olnud viimane peatus) ülesse ärgata. Edasi uinusin juba hommikuni lennujaama ootesaali pingil külitades. Uni oli hea!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar