kolmapäev, 14. jaanuar 2009

Teel Dakhla oaasi ehk valges kõrbes metsikult telkides

Kuupäev:  9.01.2009
Koht:  Egiptus, Bahariya oaas
Termomeeter näitab päeval: 22*C
Termomeeter näitab öösel: 2*C

Metsikult telkima tähendab seda, et metsa loomulikult ümber ei pea olema, samas puuduvad ka kõik muud kämpingus asuvad hüved, nagu näiteks soe vesi, restoran, köök jne.  Seega tuleb leida kena, meie veoautoga ligipääsetav paik, mis ei hakkaks peateelt silma ja sinna telkima jääda. Enamik seltskonda otsustas ka sel ööl keset kõrbe telkida. Mina, Austraalia reisisell Justin ja meie grupijuht Antonio otrsustasime sel ööl aga tähti vaadata ning väljas tuule ja liiva käes ööbida. Aga enne kui ööbimisest  kirjutada, lisan paar sõna ka teelolekust.

Nagu juba ühes blogi sissekandes kirjutasin, on meie kasutada veoauto, mis spetsiaalselt kohandatud seda sorti ekstreemseks reisimiseks. Veoauto kasti asemele on ehitatud presendiga kaetud reisijaatele mõeldud furgoon. Selles asuvad istumiseks mugavad toolid, väike raamatukogu, külmkapp, seljakottide jaoks mõeldud puur, sheif ja panipaigad. Auto furgooni küljes asub veel hulk vajalikke seadmeid, nagu koht väliküügi tarbeks, redel furgooni pääsemiseks, kämpingulauad, kämpingutoolid, joogiveenõu (milles alati puhastatud joogivett), kanistrid pesuvee ning kütuse tarbeks, samuti võrk lõkkepuude transpordiks, lisaks veel ka rauad auto väljakaevamiseks, kui see peaks kõrbes kinni jääma. Autos on kogu väliköök, hulgaliselt kaste toidu tarbeks ja mitmeid teisi vidinaid, kasvõi näiteks raudvõre ja telliskivid grilli moodustamiseks. Kogu masinavärgi opereerimine tundub mulle sarnane  ühe korraliku jahtlaeva opereerimisega, et kõik selgeks saaks, läheb aega, aga reisiseltskonnas on hulk rahvast, kes juba Lääne-Aafrikast teel, siis õppida saab neilt hõlpsasti.

Sõit midagi väga märkimisväärset ei olnud, kui pidevad politseipunktid, vahepealne lõuna mustas kõrbes ja mõned „sunnitud” peatused  välja arvata. Sunnitud peatused olid seotud kehaliste vajaduste või suurpäraste fotovõimalustega.

Valge kõrb ise oli aga väga uhke. Kohati tekkis tunne, et sõidaksime lumel – nii valge oli. Pildistasin hulgaliselt uhkeid fotosid, millest osa ka blogisse riputan. Öeldakse, et kõrbel on mitu nägu. Sel päeval nägime kõrbe kolme nägu – tavalist igavat kruusakõrbe, peent musta kõrbe (uhked vaated kõrbele, milles musta värvi sugemeid) ja valge kõrb, milles rohkelt kristallseid toone, puhtaid valgeid toone ja tuule poolt puhutud moodustisi. Aga fotod kirjeldavad seda kõike loomulikult palju paremini...

Pimeda tulekul tegime lõkke, sõime väligrillil valmistatud hamburgereid ja ajasime juttu. Meie vanim reisikaaslane David (72 aastane), oli kaasa võtnud viski, mida siis kõik ühiselt lõkke ääres nautisime. Öö oli aga jahe ja tuuline, kuna magasin õues tähtede all, siis oli suhteliselt ebamugav.

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar